Mearrahistorjjálašas jođihuvvo marinarkeologalaš doaibma. Dat mearkkaša ahte min marinarkeologat isket dávviriid ja iežá luottaid man olbmot leat guođđán čáziin, nammalassii gávdnamat mat leat jávrriin ja mearain, ja gáttiin ja hámmaniin. Sáhttá ovdamearkka dihte leat fanasráhtu, ruggu, fanasáittit dehe iežá bázahusat. Daid sierra gávdnamiid bokte arkeologat geahččalit váldit sealvái nu ollu go vejolaš olbmuid ja servodagaid birra mat leat leamaš ovdal min áiggi.

Nu gohččoduvvon side-scan sonara vehkiin, dehe ekolodain, marinaarkeologat sáhttet váldit sealvái mii lea čiegus botnis. Ekoloda geassá čázis fatnasa maŋis ja fatnasis dihtoršearpma bokte arkeologat sáhttet oaidnit suoivvaniid roamšasiin botnis. Fanasráđut ja iežá stuorra diŋggat mat oidnojit govas. Dalle arkeologat sáhtte buokčalit ja váldit sealvái jus dat lea arkeologalaš bázahus. Čađahit arkeologalaš iskamiid čázi vuolde lea áigegáibideaddji ja gillilis bargu. Dađi čiekŋaleappot buokči vuojada, dađi oanibut áiggi sáhtte bisánit ja bargat botnis. Guhkimus áiggi bargočiekŋalis ámmátbuokčiide lea 40 mehtera – muhto de sáhtte dušše leat botnis logi minuvtta ovdal go fertejit mannat bajás fas. Danin ii dávjámusat bargga čiekŋaleappot go 30 mehteris, vai sáhttá bisánit vuolde veaháš guhkit áiggi.

Jus fanasráhku lea ila čiekŋalis de sáhttá váldit veahki unna čáhcevuolvuojániin mas lea lámpu, filbmakamera ja dohppengieđat, nu gohččoduvvon ROV.

Fanasráđut Lullemearas

Ii ovttage sajis máilmmis gávdnojit nu ollu seailluhuvvon muorrafanasráđut go Lullejávrris (Östersjön). Dássážii sovdá sullii 20 000 fanasráđu dámppain dehe unnit fatnasiin. Muhto arkeologat jáhkket ahte gávdnojit eanet go 100 000! Ahte fatnasat Lullemearas leat nu seailluhuvvon lea go fanasmáhtu ii liiku čáhcái danin go ii leat nu sálttis. Sálte mearain fanasráđut sáhtte jávkat oanehis áiggis danin go máđut borret muoraid. Lullemearas fanasráđut sáhtte leahkit juste nu go ledje dalle go fatnasat vudjo, váikko lea vássán máŋga duhát jagi.

Dalaröfanasráhtu

Čázis olggobealde Dalarö Stockhoalmma bektesullon gávdno oalle olu fanasráđut. Okta dain dovddamusain lea Dalarövraket. Dat lea ožžon nama gávdnansaji maŋis ja lea okta máilmmi buoremus seailluhuvvon fanasráđuin 1600-logus. Dan nalde ja bálddas lea máŋga dávvirat, ovdamearkka dihte keramihka bohttalar, reaiddut ja vearjjut. Lea obba unna fanas sullii 20 mehtera guhkki, guorbmelanjain ja guhtta kánonalásiin. Ain arkeologat eai dieđe makkár lágán fanas dat lea. Váikko leat kánonat ja vearjjut das de ii leat viissis jus lea leamaš soahtefanas. Lea dábálaš ahte gávppašanfatnasiin ledje kánonat mielde dan áiggi. Muorraiskusat fanasráđus lea analyserejuvvon jahkerieggáid bokte muoras ja boađus vuoseha ahte muorra čullojuvvui nuortalulle Englándda 1650-logus. Orru maid heiveme fatnasa hámiin mas leat oasit dan eaŋgalas vuogis hukset dámppa 1600-logus. Danin jáhkket arkeologat ahte fanas sáhttá leat huksehuvvon Englánddas.

Dalaröfanasráđus arkeologat leat maid gávdnan keramihkabohttaliid erenoamáš hámis mat gohččoduvvojit bartmannkrus. Stuorra oasit dán lágánis dahkkui 1600-logus duiskka gávpogis Frechenis. Bohttaliid leat gávdnan kapteainna lanjas ja maid guorbmelanjas. Soaitá fanas leai vuolgime divrras gurpmiin kontineanttas go manahuvvui.